Oh, kooliaeg

Käisin ükspäev poes ja ilma otsese vajaduseta ostsin ühe suurema spiraalköites kaustiku. Ilmselt tegin seda harjumusest. Vähemalt 12 aastat oma elust olen ikka käinud enne septembri algust poes ja endale lademetes koolinänni muretsenud. Ka kahel sügisel pärast keskkooli lõppu (kuidas see juba nii ammu oli?) olen ostnud paar mõnusalt lõhnavat uut vihikut, et tekitada seda ärevat ja rõõmsat kooli alguse tunnet. Olen üpris kindel, et enamik neist on sama targalt riiulisse seisma jäänud, aga ei lõhna enam kaugeltki nii hästi kui värsketena. Seega oli mul, ausalt kah, uut kirjaplokki tarvis. Aga see pole veel üldse kogu lugu.

Täna ei teinud ma alustuseks eriti midagi. Kui see kõik mulle juba üpris kenasti ajudele käis, otsustasin lõpuks ometi ühe näputööplaani ellu viia ja juhtus nii:

Tegemist oli alustuseks ühe päris näotu kaustaga, mis sisaldab endas aga mõnusaid ruudulisi pabereid. Olgu öeldud, et mulle lähevad peale sellised veidi paksemad, heledate ruutude, rebitava serva ja aukudega paberid. Before-pilti ei jõudnud kahjuks teha, sest olin kohe jube süvenenud ja lõikusin vanu Anne ja Stiili ajakirju ribadeks. Otsisin sobiva fiilinguga pilte ja tänaseks fiilinguks sobisid suurepäraselt Hollywoodi filmidiivad ja eelmise sajandi keskpaiga modellid. Pärast natukest paigutamist, liimi ja kilet saigi kaust endale uue morda. Midagi keerulist ilmselgelt ei toimunudki, aga jäin tulemusega piisavalt rahule, et seda nüüd siia pista. Lisaks loodan seega arendada endas ka mingit järjepidevamat harjumust blogi pidada. Sest tegelikult mulle meeldib.



Ei julgenud seekord veel vanade Siluettide kallale minna, mida ka praegu kodus hulgaliselt leidub, aga kui keegi neile mingit reaalsemat kasutust välja ei mõtle, kahtlustan, et sealsed moejoonised/fotod saavad samuti kord mu ohvriteks. Või siis saab need endale kass, kes tavaliselt magab, aga vastupidisel juhul teritab vanade ajakirjade selgade peal küüsi. Täna lõbustas ta ennast ja mind uhiuute unepoosidega.

Ausalt kah

Pean hakkama tõsiselt arendama oma (ilmselt rooste läinud) kirjutamisoskust. Coming soon siis, ilmselt.

Sincerely yours,
Kertu

See mulle meeldib

Ilmselgelt tahaks lavale.

"Aga võib-olla olen ma nii võlutud oma vestluskaaslase välimusest, et muu mind hetkel ei huvita."

Kena ju. Veidi imal, aga kena. Kui veider, et on inimesed, kelle juttu usun ilma, et nad mulle selleks otseselt põhjust oleks andnud, kuid mõnede teiste puhul on asjad kardinaalselt vastupidi, samuti... põhjuseta. Vist on võimalik ka, et kujutan põhjusetust ainult ette.

"Ja tahtsin öelda, et sinuga on siin niimoodi hea rääkida."
Nojah.

Täna õpin suhtlemispsühholoogiat. Lihtne ju.

Armastussuhted

• teadmised armastusest
• ollakse vermimise (spetsiifiline tundlikkuse periood) staadiumis
• kohatakse kohast armastuse objekti
• füsioloogiline aktivatsioon
• aktivatsiooni nimetamine armastusena ja kohasele armastus-objektile omistamine

Lihtne ju. Omistad ära ja asi ants.

Üheks armastuse põhjuseks on Mursteini järgi toodud nt "isiksuse ebaadekvaatsus" - vajadus kedagi armastada on põgenemine iseenda eest, oma vabaduse piiramine.

Must love it.

remain silent

Käädripäev

Tähistati Lätiga kokkupuutealal Lõuna-Eestis, kus ta asendab sealkandis tundmatut madisepäeva. Kirikukalendris on see püha Gertrudi surmapäev. Väga oluline oli käädripäeval usside ja putukate tõrjumine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras).

Töökeelud

Ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida.

Loodus

Karu keerab end käpuli, putukatel ja ussidel tuleb elu sisse, siga hakkab end ise toitma.

Mida mujal tehakse

Põhja-Lätis ja liivlastel on see olnud populaarne päev. Peletatakse eemale putukaid, usse, hunte ja karusid. Liiguvad ringi käädrisandid, kes kontrollivad laste lugemisoskust. Neil on kaasas suured käärid, millega nad ähvardavad laiskadel lastel ja kehvadel lugejatel kõhu lõhki lõigata ja soolikad välja võtta või hoopis keele ära lõigata ja tagumiku külge õmmelda. See oli ka eestlastel 19. sajandil tuntud lastehirmutamisviis. Meil pidi aga rätsepa asemel kiriku- või kooliõpetaja olema see, kes hirmsasti karistab ja keele tagumikule õmbleb.

Allikas: Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kaadripaev.php

Püha Getrud, kuningas Pippin Vanema tütar, kes aastal 652 sai abtissiks Nivelles'i kloostris, oli küll vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel.

...

Eesti rahvakalendrist leiab seoses käädripäevaga teateid üksnes Kagu- Eestist. Kõige iseloomulikumaks tunnistatakse söödikute, usside ja taimekahjurite tõrje. See käis tembutamisega pooleks. Rõuges harrastatud "kärbeste kotti ajamist" sedasi, et suurem ja kavalam käskinud nooremal ja rumalamal ahju juures kotti lahti hoida, et kärbseid sisse ajada, ise aga roninud ahju peale, kus salakavalal kombel olnud toober veega ja viht valmis pandud. Siis läigatatud heausklikule kotihoidjale vihaga vett kaela. Aga ennemuiste võeti asja ilmselt tõsisemalt. Ilus nõidus oli "kärbeste jahvatamine". Terad jahvatati käsikiviga jahuks, ja kui samast jahust kohe putru keedeti ning puder samal päeval äragi söödi, pidi suvi tulema kärbsevaene.

Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/teised/kaadrip.htm

HEAD NIMEPÄEVA MULLE! Ja Kärtidele.

Mulle ka palun üks

Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy’ juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florent’i juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset sinu...ja istuda trepil suitsetades kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda kui sa jääd hiljaks ja hämmastada kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja tulla su peole ja tantsida kuni ma olen sodi ja kahetseda kui ma eksin ja olla õnnelik kui sa andestad ja vaadata su fotosid ja soovida et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvas ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind kui sa oled rahutu ja hoida sind kui sa oled haige ja tahta sind kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind kui ma sind puudutan ja niutsuda kui olen su kõrval ja niutsuda kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada kui sa võtad teki ja higistada kui sa ei võta ja sulada kui sa naeratad ja aurustuda kui sa naerad ja mitte aru saada miks sa arvad et ma jätan su maha kui ma ei jäta ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iialgi sinu maha jätaksin ja imestada kes sa oled aga tunnustada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada miks sa mind ei usu ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja tahta mida sina tahad ja mõelda et ma kaotan enese aga teada et ma olen kaitstud sinuga ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda et see kõik on läbi aga jääda veel kümneks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest mis mul on sinu vastu.

/Tybalt'i monoloog Draamateatri "Julia's"./
Tänase naistepäeva vaimus. Ilus ju. Seda naised ostaksid.
Ma oleks ka justkui naine. Mmmm...

See monoloog on mind kummitanud juba sellest õhtust peale kui ma seda aastaid tagasi esimest korda kuulsin. Olen korduvalt sellele mõelnud ja avastanud, et see on iseenesest helge. Ma ei unista sellest, et keegi sellise tekstiga ennast minu ette heidaks, pigem tuleb see tekst ise minu juurde ja teeb tuju heaks, kui see kõige vajalikum on. Nagu soe ja pehme tekk.

Selfless Act

Kirjutasin selle juba mõni aeg tagasi ühes proovis. Oli lihtne. Mulle kohutavalt meeldib, kui sõnad lihtsalt tulevad ja on järsku ekraanil. Refrääni viis väljus mu peast koos sõnadega, pole meeldivamat tunnet. Ind tekkis sellest, et tundsin ennast kasulikuna.

Life can be awfully cruel and
so it keeps on fading out
fail after fail after fail
so sorry to see you this way.

REF
Spend my days making it enjoyable
Think of ways to make me more reliable
To be and stay as useful as I can
You cause my(act this time)

Life can be awfully cruel and
so it keeps on fading out
fail after fail after fail
so sorry to see you this way.

This selfless deed has
Made the sun shine

Among all the shit i've ever...
It just might be my purgatory


REF
Spend my days making it enjoyable
Think of ways to make me more reliable
To be and stay as useful as I can
You cause my(act this time)



Afkoors oli mul selle lüürika jaoks ka muusa. (Olgu öeldud, et ilma ma vaevalt midagi kirjutangi)Pole võimatu, et ta seda ise märkab. Kui ei, pole ju vahetki, aga igatahes on mul alati, kelle peale lauldes mõelda. Mis annab asjale juba iseenesest midagi juurde.
Head möödunud sõbrapäeva!

Võib-olla üritan sellega loodusele vastu hakata, aga...

... minu meelest ei ole see lõputu kaaslase otsimine ja selle pärast paanitsemine igal hetkel midagi väärt. Kas ei ole võimalik, et saabki tahta olla nii friggin isekas kui vähegi endale lubada ja vabastada ennast sellest inimene olemise osast, mis alati enim jamasid valmistab, ehk siis igasugustest paarisuhetest? Ja ma ei mõtle selle all, et asjaga kaasneks tingimata mingisugune pahatahtlikkus, mis egoisimiga tavaliselt seostub. Isegi mitte ilmtingimata ringilaskmine. Lihtsalt vajalik enese-aeg, mille jooksul teha asju, mida ma parema idee puudumisel nimetaksin mõtlemiseks ja arengu soodustamiseks.

Praegu ma tahan, et ei peaks mõtlema sellele, kas ma oma igapäevases tegevuses kedagi äkki kõrvale ei jäta või kas ma peaksin olema mõistvam või avameelsem või arutama ENDA tulevikuplaane võimalusega, et see kellegi enesetunnet, tähtsust, vabadust ja valikuvõimalusi vähendab.
See ei tähenda, et ma kellestki, keda seni olen endale tähtsaks pidanud, vähem hooliks.

Tegelikult tahaksin mõnda aega vaadelda maailma kuskilt nurga tagant, veel parem teiste peade kohalt, tõusta kõrgemale kõigist olukordadest, rakendada oma kaalutlevat olemist hilisemaks rahulolu hoidmiseks. Selleks läheks aga tohutult aega, mida mul ei tundu olevat. Olukorrad muutuvad, vaja on pidada järjest kiirenevat sammu. Hell no, olen avastanud isegi, et lükkan mõne emotsiooni väljendamise edasi selle ajani, kui jõuan mõttes läbi arutada, kuidas ma seda tegema peaks ja miks just nii. Siis on loogiline, et ma selleni lõpuks ei jõuagi.

What has been read can not be unread nii et kõik kes seda lugenud on, teavad minu kohta nüüd rohkem ja sellest lähen ma nüüd edasi.

(Mulle mõnikord tundub päris veider, kuidas alguses on teksti palju, kustutan ebavajaliku ära, alles jääb kontsentraat mõtetest, mille üle ma ise olen kole uhke, aga üldse ei kujuta ette, kuidas keegi teine sellest aru võiks saada ja kas üldse. (Arvatavasti oleks pidanud seda ka lühendama.))