Käädripäev

Tähistati Lätiga kokkupuutealal Lõuna-Eestis, kus ta asendab sealkandis tundmatut madisepäeva. Kirikukalendris on see püha Gertrudi surmapäev. Väga oluline oli käädripäeval usside ja putukate tõrjumine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras).

Töökeelud

Ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida.

Loodus

Karu keerab end käpuli, putukatel ja ussidel tuleb elu sisse, siga hakkab end ise toitma.

Mida mujal tehakse

Põhja-Lätis ja liivlastel on see olnud populaarne päev. Peletatakse eemale putukaid, usse, hunte ja karusid. Liiguvad ringi käädrisandid, kes kontrollivad laste lugemisoskust. Neil on kaasas suured käärid, millega nad ähvardavad laiskadel lastel ja kehvadel lugejatel kõhu lõhki lõigata ja soolikad välja võtta või hoopis keele ära lõigata ja tagumiku külge õmmelda. See oli ka eestlastel 19. sajandil tuntud lastehirmutamisviis. Meil pidi aga rätsepa asemel kiriku- või kooliõpetaja olema see, kes hirmsasti karistab ja keele tagumikule õmbleb.

Allikas: Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kaadripaev.php

Püha Getrud, kuningas Pippin Vanema tütar, kes aastal 652 sai abtissiks Nivelles'i kloostris, oli küll vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel.

...

Eesti rahvakalendrist leiab seoses käädripäevaga teateid üksnes Kagu- Eestist. Kõige iseloomulikumaks tunnistatakse söödikute, usside ja taimekahjurite tõrje. See käis tembutamisega pooleks. Rõuges harrastatud "kärbeste kotti ajamist" sedasi, et suurem ja kavalam käskinud nooremal ja rumalamal ahju juures kotti lahti hoida, et kärbseid sisse ajada, ise aga roninud ahju peale, kus salakavalal kombel olnud toober veega ja viht valmis pandud. Siis läigatatud heausklikule kotihoidjale vihaga vett kaela. Aga ennemuiste võeti asja ilmselt tõsisemalt. Ilus nõidus oli "kärbeste jahvatamine". Terad jahvatati käsikiviga jahuks, ja kui samast jahust kohe putru keedeti ning puder samal päeval äragi söödi, pidi suvi tulema kärbsevaene.

Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/teised/kaadrip.htm

HEAD NIMEPÄEVA MULLE! Ja Kärtidele.