Oh, kooliaeg

Käisin ükspäev poes ja ilma otsese vajaduseta ostsin ühe suurema spiraalköites kaustiku. Ilmselt tegin seda harjumusest. Vähemalt 12 aastat oma elust olen ikka käinud enne septembri algust poes ja endale lademetes koolinänni muretsenud. Ka kahel sügisel pärast keskkooli lõppu (kuidas see juba nii ammu oli?) olen ostnud paar mõnusalt lõhnavat uut vihikut, et tekitada seda ärevat ja rõõmsat kooli alguse tunnet. Olen üpris kindel, et enamik neist on sama targalt riiulisse seisma jäänud, aga ei lõhna enam kaugeltki nii hästi kui värsketena. Seega oli mul, ausalt kah, uut kirjaplokki tarvis. Aga see pole veel üldse kogu lugu.

Täna ei teinud ma alustuseks eriti midagi. Kui see kõik mulle juba üpris kenasti ajudele käis, otsustasin lõpuks ometi ühe näputööplaani ellu viia ja juhtus nii:

Tegemist oli alustuseks ühe päris näotu kaustaga, mis sisaldab endas aga mõnusaid ruudulisi pabereid. Olgu öeldud, et mulle lähevad peale sellised veidi paksemad, heledate ruutude, rebitava serva ja aukudega paberid. Before-pilti ei jõudnud kahjuks teha, sest olin kohe jube süvenenud ja lõikusin vanu Anne ja Stiili ajakirju ribadeks. Otsisin sobiva fiilinguga pilte ja tänaseks fiilinguks sobisid suurepäraselt Hollywoodi filmidiivad ja eelmise sajandi keskpaiga modellid. Pärast natukest paigutamist, liimi ja kilet saigi kaust endale uue morda. Midagi keerulist ilmselgelt ei toimunudki, aga jäin tulemusega piisavalt rahule, et seda nüüd siia pista. Lisaks loodan seega arendada endas ka mingit järjepidevamat harjumust blogi pidada. Sest tegelikult mulle meeldib.



Ei julgenud seekord veel vanade Siluettide kallale minna, mida ka praegu kodus hulgaliselt leidub, aga kui keegi neile mingit reaalsemat kasutust välja ei mõtle, kahtlustan, et sealsed moejoonised/fotod saavad samuti kord mu ohvriteks. Või siis saab need endale kass, kes tavaliselt magab, aga vastupidisel juhul teritab vanade ajakirjade selgade peal küüsi. Täna lõbustas ta ennast ja mind uhiuute unepoosidega.